NÕMME Kalju JALGPALLIKLUBI lastekaitse ja heaolu põhimõtted

Lapse turvalisuse tagamise kord

Peame oluliseks tagada kõigile lastele jalgpallist osavõtt, mis oleks nii lõbus kui ka turvaline, olenemata nende vanusest, võimekusest või seotusest. Spordis ei ole kohta ahistamisele või mis tahes väärkohtlemisele.

Klubi juhindub oma põhimõtetes EJL ja Antidopingu Sihtasutuse korrast, millega on võimalik tutvuda SIIN.

Väärkohtlemise peamised riskitegurid spordis on sagedasem füüsiline kontakt, suurem valu- ja vigastustaluvus, autoritaarsed liidrid ning ebavõrdsed võimusuhted sportlaste ja treenerite vahel, jagatud riietus- ja duširuumid jmt.

Turvalisuse tagamine

Korra rakendamise eest vastutavad kõikide ametiisikute esindajad, kes töötavad lastega (kuni 18-aastased), arvestades laste heaolu ja huvisid. Jalgpall peaks olema ohutu harrastamine kõikidele lastele, positiivne ja meeleolukas harrastus vältimaks ohtu kahju ja väärkohtlemise eest. Laste turvalisuse tagamisel ennetatakse situatsioone kahjude tekkimiseks, tagatakse probleemide tekkimisel õiglane tegutsemine, arvestades laste huvisid vastavalt standarditele ja seadusandlusele (eriti kriminaalsete tegudega seonduvalt). Väärkohtlemine on lapse halvasti kohtlemine, mis võib põhjustada lapsele kahju. Samuti kui isik tekitab oma käitumisega lapsele kahju ja/või ei suuda ära hoida kellegi teise põhjustatavat kahju.

Probleemide ilmnemisel tuleb olukorda hoolikalt uurida. Vääralt käitunud inimesega koostöö jätkamise otsus keskendub sellele, et tagatakse laste ohutus ja peetakse silmas nende huvisid (vajadusel koostöö omavalitsuse lastekaitsespetsialisti või politseiga).

Lapsi võivad väärkohelda inimesed, keda nad teavad kas peresiseselt, kogukonnast või muude tegevuste ja harrastuste kaudu, ka võivad lapsi väärkohelda võõrad veebi teel. Lapsi võivad väärkohelda täiskasvanu või täiskasvanud, teine laps või lapsed. Väärkohtlemist kohtab mitmel kujul ning see hõlmab füüsilist, emotsionaalset, psühholoogilist ja seksuaalset väärkohtlemist, hoolimatust ja hoolimatut kohtlemist, vägivalda ja ärakasutamist.  Väärkohtlemist esineb ka laste vahel. Laste puhul väljendub see kiusamises. Kiusamise korral on vajalik aidata last, keda kiusatakse ja tegeleda kiusajaga ning tegutseda nii, et kumbagi last ei kahjustata ja mõlema lapse huvisid ja heaolu on silmas peetud.

Riskid jalgpallis ja olulised tegevused 

Vigastused –  tahe saavutada edu ja võita võib viia selleni, et lapsi survestatakse enamaks, kui nende vanusele ja võimetele on mõistlik või sobilik.

Surve sooritusele –  Võitmine on oluline jalgpalli osa, äärmusliku pinge alla panemine võib lapsele olla kahjulik psühholoogiliselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt.

Füüsiline kontakt –  Riietus- ja duširuumides, samuti füsioteraapias ja ravil tekkivad füüsilist kontakti sisaldavad olukorrad, mis võivad pakkuda kiusamise, sobimatute fotode või videode jäädvustamise ja seksuaalse väärkohtlemise võimalusi.

Väljasõidud –  Probleemid pealiskaudse järelevalvega, laste ärakadumine, ligipääs alkoholile või sobimatule telesisule, probleeme sotsiaalmeedia kasutamisega ja võimalusi väärkohtlemiseks, eriti seksuaalseks väärkohtlemiseks.

Lähedased suhted – Meeskonna suhted treeneri ja abipersonaliga on paratamatu (autoriteedid ja mentorid), lähedased ja usaldusväärsed suhted oma treeneritega, kes on sageli nende elus olulised inimesed ning tuleb hinnata autoriteedi ja usalduse kuritarvitamise võimalusi ja lastele kahju tekitamise võimalust.

Jalgpall peab kõikide laste jaoks olema ohutu, positiivne ja nauditav kogemus. Kõikidel lastel on võrdne õigus kaitsele ja turvalisusele ning sellele, et nende heaolu ja osalemist toetatakse, olenemata nende vanusest, soost, seksuaalsest orientatsioonist, rahvusest, sotsiaalsest taustast, usulisest kuuluvusest, tasemest, võimekusest ja erivajadusest.

Kõik lapse turvalisuse tagamise tegevused tuleb teha laste parimaid huvisid silmas pidades. Igaühel on vastutus tagada laste turvalisus. Turvalisuse tagamise meetmed ei tohi olla diskrimineerivad ja peavad arvestama, et mõned lapsed (näiteks erivajadusega) võivad olla väärkohtlemise osas suuremas ohus. Lapse turvalisuse tagamises on oluline läbipaistvus ja avatus. Kõiki lapse turvalisust ja kaitset puudutavaid probleeme tuleb tõsiselt võtta ja vajadusel pöörduda õiguskaitse ja kohaliku omavalitsuse lastekaitse poole.

Vajadusel tehakse koostööd  teiste organisatsioonidega. Oluline on konfidentsiaalsus. Kõik turvalisuse tagamise tegevused peaksid olema vastavuses riiklike ja rahvusvaheliste seaduste ja põhimõtetega.

Klubi valmisolek ja ennetus

Klubi kontaktisik noortega töötamisel on klubi noortetööjuht ja noortetööosakonna infojuht Helen Mahmastol, kes aitab kohandada turvalisuse tagamise korda. Tema ülesandeks on olla ühenduslüliks, anda nõu, toetada ja abistada organisatsiooni turvalisuse tagamise korra rakendamisel ja sellega seotud protseduuridel, sealhulgas muredele ja konkreetsetele juhtumitele reageerimisel. 

Vältimaks sobimatute inimeste värbamist teostatakse enne tööleasumist taustakontroll ja korraldatakse turvalisuse tagamise koolitused, vajadusel teostatakse täiendav järelvalve. Klubi arvestab vajadusega rikkuja või rikkujate organisatsioonist ajutiselt eemaldamist kuni uurimistulemuste selgumiseni. Käitumiskoodeksis (ametijuhend) sisalduvad disiplinaarmeetmed.

Organisatsioon toetab lastega töötamisel vähemalt kahe täiskasvanu osalust (sh lapsevanem). Laste turvalise järelevalve jaoks peab silmas laste vanust ja võimekust. Riietusruumides ja duširuumides teostatakse järelevalve nii, et see tagaks laste privaatsuse kaitse. Ööbimistega väljasõitude ajal ei tohi lapsed magada üksinda samas ruumis koos järelevalvet tegevate täiskasvanutega.

Klubiväliselt on meie neutraalseks kontaktisikuks antud valdkonnale spetsialiseerinud spordipsühholoog:
Külliki Taylor
tel: 528 2406
e-mail: kylliki.taylor@jkkalju.ee

Teadlikkuse tõstmine

Klubi ametiisikuid, töötavaid isikuid ja liikmeid teavitatakse lapse turvalisuse tagamise poliitikast, pannakse mõistma, kuidas ära tunda lapse väärkohtlemist ja probleemidest teatamise protseduuri. Samuti kuidas tõsta laste teadlikkust oma heaolust ja kuidas nad ise saavad ohust hoiduda. Klubi ametnikud ja treenerid on osalenud ja osalevad ka edaspidi Alaliidu, spordiprganisatsioonide ja omavalitsuste poolt pakutavatel teemakohastel koolitustel ja seminaridel.

Klubi on koostanud riskijuhtimismeetmeid, mis on kõikidele kohustuslikud.

Muredest teavitamine

Klubi on välja töötamas juhtumitest teavitamise korra ning see edastatakse kõigile organisatsiooni töötajatele, sealhulgas lastele, perekondadele ja ühendustele. Kõiki kirjalikke andmeid ja teavitusi säilitatakse turvalisuse tagamiseks konfidentsiaalses keskkonnas.

Turvalisuse tagamise tegevused

Klubi on loomas täiendavaid sidemed politsei ja lastekaitseasutustega, et hõlbustada nende poole pöördumist ja vajadusel otsida spetsialisti nõu ja toetust. Lisaks osaletakse teemakohastel koolitustel ja seminaridel. Pöördumised kohalikku lastekaitse- ja õiguskaitseasutusse tehakse alati kirjalikult.

Abistavad juhised spordipersonalile

Lastekaitseseadus (§ 27) kohustab kõiki isikuid, kellel on olemas teave abivajavast lapsest, viivitamatult teatama sellest kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111 ning hädaohus lapsest (§ 31) hädaabinumbril 112.

MEIE Käitumisreeglid lastega töötavatele isikutele

• Kohtle kõiki austusega ja hoidu sellisest käitumisest ja tegutsemisest, mida võidakse pidada ebasobivaks või solvavaks. Austa teiste eraelu ja privaatsust.
• Väldi füüsilist kontakti, mida võib pidada sobimatuks ja/või soovimatuks.
• Väldi verbaalset suhtlust, millel on solvav, mõnitav või seksuaalne alatoon.
• Väldi sportlase suunal sobimatut, negatiivset ja/või seksuaalse alatooniga pilkamist.
• Väldi sportlastega individuaalset, eraldatud viibimist privaatses ruumis, välja arvatud juhul, kui juures viibib ka lapsevanem või mõni muu sportlase esindaja. Individuaalne treeningtund või muu treeninguväline eraldatud suhtlemine peaks olema eelnevalt noorsportlasega läbi räägitud ja soovitavalt peaks sellest olema teavitatud ka lapsevanemat.
• Väldi treeningkeskkonnaväliste isiklike suhete ja rollikonflikti kujunemist (st treeneri-sportlase suhte piiri ületamine). Juhul kui selline olukord on tekkinud, tuleb sellest viivitamatult teada anda spordiorganisatsioonis kokku lepitud usaldusisikule. Edasine käitumine ja tegevus otsustatakse spordiorganisatsiooni sisemiste reeglite järgi.
• Tahtmatu ebasobiva kommentaari või käitumise korral vabanda ja selgita juhtunut eesmärgiga tagada teise poole edasine turvalisus ja heaolu. Lapsega seotud olukorrast teavita ka lapsevanemat.
• Mitte mingil juhul ei tohi pakkuda tasu või muud hüve eesmärgiga paluda osaleda ebasündsas tegevuses.

Nii sportlased kui spordipersonal vastutavad ühiselt selle eest, et spordiorganisatsiooni sees kehtestatud käitumisreegleid järgitakse. Ka spordiorganisatsiooniga seotud lapsevanemad, fännid jt isikud peaksid tunnustama ja järgima kehtestatud reegleid. Spordipersonal peab võtma vastutuse ja tegutsema kohe, kui märgatakse kokkulepitud käitumisreeglite rikkumisi.

Eesti spordis kehtib nulltolerants igasuguse diskrimineerimise, väärkohtlemise ning ahistamise suhtes. Treenerite käitumise üldreeglid on kehtestatud treenerite eetikakoodeksis, millega saad tutvuda SIIN. 

Klubi ametiisikute ametijuhendi osa on EJL poolt välja töötatud käitumiskoodeks. Tutvu käitumiskoodeksiga SIIN. 

Koostanud: Ehte Eamets (tegevjuht)

Uuendatud / 01.10.2022