2005. aastal tekkis ootamatult ja suurema kisata Nõmme Kalju naiskond. Sel hetkel hakati vaikselt juurutama reeglit, mille kohaselt tuli igal Meistriliigas pallival meeskonnal omada ka naiskonna tuge. Huvilisi oli küllalt palju ning umbes pooled omasid ka jalgpalluritausta.
Treenerina astus viivuks värske naiskonna ette kohalik legend Indro Olumets, ent peagi vahetas ta välja Eestis resideeruv taanlane Rene Møller, kel kodumaal küllalt kogemusi varutud. Ühel hetkel tekkis naiskonnas pesaheitmine ning kogenumad mängijad liikusid Katusemaailma naiskonda edasi.
Eesti jalgpalli šarmantseim härrasmees Gunnar Kure tõi oma noored kasvandikud Nõmme Kalju rüppe ja mõnda aega juhendasid Rene ja Gunnar naiskonda koos. Sel hetkel olid naiskonnas nii 16-aastased kui 36-aastased mängijad, mis iseenesest oli hea kooslus noorusest ja võidutahtest ning kogemustest ja tasakaalukusest.
Peagi võttis Rene üle Nõmme Kalju noored neiud ning Gunnarit kutsusid muud kohustused – ja taaskord vaatas naiskond uue juhendaja otsingutel ringi. Endine JK Kalev naiskonna loots Ken Müür oli see mees, kes teatepulga üle võttis ja naiskonnale uue hingamise sisse puhus. Ent ahvatlevad väljakutsed välismaal ning värvavahtide treeneri töö viisid poole aasta pärast Keni Austraaliasse, kus ta tänaseni tegutseb.
Jälle oli vajadus uue lootsi järele ning peale tühjal maal sonkimist selline entusiast leiduski. Sõjaväelise taustaga Anders Süvari võttis naiskonna enda südameasjaks ja ladus nii füüsilist kui ka mängulist vundamenti kuni hetkeni, mil töökohustused ta Eestist eemale viisid. Taas oldi lõhkise küna ees ja see maksis oma lõivu: kes loobus, kes liikus edasi perspektiivikamasse klubisse.
Nüüd oli klubil välja käia uus kaart: Getulio. Vahelduva eduga ning pidevalt treenerite haihtudes appi tõtanud vapper brasiillane tundis naiskonna liikmeid juba ammusest ning oma teistmoodi oleku ja temperamendiga pani naised särinaga tööle. Kuna ta koormus meeskonna juures oli suur, siis tekkis väike vangerdus ja naisi asus karjatama Peeter Kusma. Mees, kes ei karda hunti ega külma. Ent ilmselt oli naiskond pidevatest muutustest nii väsinud, et vanem koosseis jõudis oma sihtpunkti. Täiesti uute ja noorusest pakatavate neidudega rajas Getulio uue Nõmme Kalju naiskonna, ning tegutseb tänase päevani.
On aga inimene, kes alustas naiskonna loomise hetkel mängijana ning täna kannab lisaks Nõmme Kalju klubi tütarlaste treeneri tiitlile ka auväärset U17 koondise abitreeneri tiitlit ning selleks on Kristiina Møller (endine Allos).
Eelmisel nädalal aga leidis Hiiu staadionil aset legendaarne kohtumine. Kõikide naiskonna koosseisude esindajad olid kutsutud sõprusmängule. Ehkki kohale jõudis ligi 70-st kutsutust vaid käputäis, oli see emotsionaalne kokkusaamine, mille afterparty käigus selgus, et keegi on jõudnud Eesti koondisesse (Ulrika Tülp), aga keegi rajab oma elu hoopis Kanadas, USAs või Austraalias. Nõmme Kaljust on saanud tiivad nii mitmed noortekoondiste mängijad, aga ka treenerid, teised on saanud sõbrad kogu eluks, pallimänguoskuse ning pakatava tervise.
Aitäh kõigile, kes Nõmme Kalju naiskonna eest kunagi mänginud on ning aitäh Nõmme Kalju klubile!
Pilt 10.11.2017 toimunud kohtumisest. Foto autor: Artur Raiendik