Nõmme Kalju naiskonna möödunud hooaja lõpust, Aastalõputurniirist, hooajaeelsest ettevalmistusest ning püstitatud eesmärkidest räägivad peatreener Anders Süvari ning kapten Ilona Toots.
Aastalõputurniiril näidati taas head ja võitluslikku mängu ning alistati Pärnu JK II 2:0 ning FC Lasnamäe Ajax 3:1. FC Florale aga väravaid lüüa ei õnnestunud, enda puurist võeti pall välja viiel korral. Kaks võitu ja üks kaotus paraku alagrupist edasipääsu ei taganud, kuid siiski jäädi turniiriga rahule ning meeleolu oli positiivne.
Uue aasta saabudes alustati raske ning sihikindla tööga, et valmisolek algavaks Esiliiga hooajaks oleks võimalikult maksimaalsel tasemel. Esialgu keskenduti füüsilise poole arendamisele – tehti palju jõu- ja jooksutreeninguid. Veidi hiljem lisandusid neile pallitrennid ja seda nii saalis kui ka Nõmme mändide vahel, lumisel Hiiu staadionil. Praegu ettevalmistus kestab, peetakse sõprusmänge ning jätkatakse pingutamist ühiste eesmärkide nimel. Sihiks on võetud Esiliiga meistritiitel ning tõus tagasi Meistriliigasse, seekord juba palju kogenenuma ning kõrgema tasemega naiskonnana!
Oma mõtteid kõigest sellest ja muustki jagavad meiega Nõmme Kalju naiskonna peatreener Anders Süvari ning kapten Ilona Toots.
Anders Süvari meenutab hooaja lõppu: “Üleminekumängude esimene voor Kuressaare vastu oli ilus. Suutsime kaotusseisust välja tulla ja mängu võita. Mängijate emotsioonid olid kõrgel. See oli meile väga oluline võit, mis andis väga hea laengu ja sai omamoodi ühiseks sisemiseks tugevaks tundeks, mis mõjutab alateadvuslikult naiskonda kohati praegugi.
Järgmine voor, otsustav mäng Tammeka vastu, toimus juba Tartus, vastaste koduväljakul. Kuigi mänguliselt olime suhteliselt võrdsed, siis väravamomentide loomisel jäime seekord hätta ning kahjuks pidime tunnistama Tammeka paremust.
Pettumus naiskonnas oli keskmine – oli mängijaid, kes elasid seda väga üle, kuid oli ka neid, kes suutsid pärast kaotusvalu näha ka positiivseid külgi. Kokkuvõttes nägime seda kui head võimalust nii-öelda restardiks. Loomulikult tahaksime mängida Meistriliigas, aga praegu on veel natukene vara. Kõige rohkem tahaksime me võita ja mängida ilusat jalgpalli ja mis oleks parim, kui teha seda kõike Meistriliigas! Selleks aga peame kõigepealt oma mängu käima saama, leidma endas enesekindluse, saama tehniliselt paremaks, vähendama eksimusi, leidma ja panema stabiilselt juhtima võistkonna liidrid ning veelgi tugevdama ühist hingamist! Selleks kõigeks avaneb meil hea võimalus Esiliigas, kus sellel hooajal saame rahulikult keskenduda naiskonna arendamisele ning ehitamisele. Meistriliigas oleks see kõik olnud märgatavalt keerulisem ja raskem. Meie kindel eesmärk on hooaja lõpus tõusta tagasi Meistriliigasse ning seal siis juba stabiilselt ja hästi esineda.”
Anders jätkab: “Pärast hooaja lõppu võtsime korralikult aja maha ja puhkasime pikalt. Seejärel alustasime kaks nädalat enne Aastalõputurniiri treeningutega, et turniirile mitte päris otse puhkuselt minna. Võistlemist Kalevi sisehallis võtsime kui toredat vaheldust ja sissejuhatust uue hooaja ettevalmistuseks – seda enam, et ootamatult lumine ja karm talv lühendasid meie ettevalmistuse turniiriks minimaalseks.
2. jaanuaril alustasime korralikku ja pikaajalist pingutust eesmärkide täitmiseks. Selleks keskendusime esialgu ainult füüsilise baasi tugevdamisele. Õnneks pakkus meile oma tuge väga abivalmi personaliga klubi Fittest, kus saime keskenduda jõusaalile ja grupitreeningutele. Lisaks ärritasime kodustaadioni lähistel metsaradadel suusatajaid, kellega võidu kilomeetreid mõõtsime. Kuna jätkuv külm ja lumised olud segasid meie pallitrenne õues, siis olime sunnitud need läbi viima saalis. Aga ka selles peitus positiivne pool, sest seal saime rahulikult ilma külma kartmata keskenduda tehnika lihvimisele. Tegelikult on praegusel hetkel meie hooaja ettevalmistus alles oma keskpaigas – huvitavam ja vaimselt mitte nii kurnav osa on alles ees.
Siiani on naiskond olnud erakordselt tubli ja motiveeritud! Trennidest osavõtt on meeldivalt rohke ning viiel päeval nädalas, kaasaarvatud nädalavahetusel koguneb 90 % naiskonnast treeningutele. Vaatamata ilmaoludele, koolile, tööle, perele ja muudele kohustustele pingutavad naiskonna liikmed tublilt ja ilma suurema nurinata. Mul on ülihea meel ja uhke tunne, et vaatamata vahepeal valitsenud segastele momentidele otsustasid mitmed naiskonna liikmed jätkata meie võistkonnas. Sellega näitasid nad eeskujulikku enesekindlust ja lojaalsust oma naiskonna ja selle liikmete vastu. Lisaks on mul väga hea meel, et meiega liitusid Siki, Ele, mõlemad Ragned, Tiiu, Kärt ja Kaire. Uued liikmed on väga tublid, sulandusid kiiresti naiskonda ning annavad sellele väga palju juurde. Ainukeseks negatiivseks asjaoluks on mõned vigastatud mängijad, kes siiski õnneks paranevad väga visalt. Töö nendega käib ja loodetavasti saame neid juba varsti tervetena näha. Siiani on läinud kõik võrdlemisi ladusalt, sest naiskond on väga kokkuhoidev, suurepärase tiimivaimu ning suhtumisega, mille järgi ei anta kunagi alla!”
Naiskonna kapten Ilona Toots: “Naiskond alustas uue hooaja ettevalmistusega detsembri viimasel nädalal lõbusate ja kergete pallitrennidega lumisel Hiiu staadionil, kus tuli toona lausa põlvini hangedes sumbata. Peale lühikest sisseelamist ja Aastalõputurniiril osalemist võttis ettevalmistus tõsisema pöörde. Treeningud hakkasid toimuma 5 korda nädalas: 2 neist jooksutrennid, 2 jõutreeningud spordiklubis Fittest ning üks pallitrenn saalis. Veebruaris leidsime ka tee tagasi Hiiu staadionile, mis paraku oma libedusega tekitab parajalt peavalu. Seda samal ajal kui püsivad talveilmad tekitavad probleeme hingamisteedega. Kuid nagu igivana tõde ütleb – mis ei tapa, teeb tugevamaks!
Kindlasti annab ettevalmistusele väga palju juurde see, et naiskonnaliikmed osalevad regulaarselt treeningutel – stabiilselt on kohal 16-18 mängijat ning kõik toetavad teineteist. Tänu judoklubis Ookami omandatud kogemustele ei pelga neiud kukkuda Hiiu staadioni jäisel pinnal ning vahel isegi tahtlikult kukutavad teineteist. Positiivset õhustikku treeningutel soodustab muidugi ka treeneri pühendumus ning tema asjalikud ja toetavad, kuid ka nõudlikud kommentaarid. Võib öelda, et töömeeleolu on hoolimata vahetevahel kimbutava väsimuse ja rutiini kõrval väga hea. Meeldiv üllatus naiskonnale oli ka Eesti koondise peatreeneri Keith Boanase külaskäik ning ka see, et tema kogenud spetsialisti käe all sai Hiiu staadionil trenni tehtud. Sellised asjad annavad lisajõudu ja rikastavad kogemusi.”
“Nüüd on naiskond teinud algust ka sõprusmängudega ning esimeseks proovikiviks oli kohtumine FC Floraga 14. veebruaril. Üldistavalt võib öelda, et kuna naiskonna ettevalmistus asub hetkel jõutegemise faasis, siis polnud mäng ise väga suur prioriteet ning ootused suuremalt jaolt puudusid. Seda enam on meeldiv tõdeda, et keegi ei saanud vigastada ning mängu lõpuskooriks jäi võõrustajate kasuks tagasihoidlik 3:0. Uued sõpruskohtumised Levadia, Tammeka ja teiste vastastega hakkavad nüüd riburada tulema ning aitavad meid tasapisi tagasi mängulainele.
Teataval määral oli möödunud hooaja lõpp pettumus, sest Meistriliigast tuleb sel hooajal suu puhtaks pühkida. Kuid emotsionaalselt ja tehniliselt on Esiliigasse kuulumisest võita rohkemgi. Meistriliiga punase laternana tuli enamasti vastu võtta kaotusi ja kuigi Nõmme Kalju naiskonna vaim on erakordselt tugev ja kokkuhoidev, siis kes ei tahaks nautida võidumaitset ning tõmmata löödud värava puhul särki üle pea või tekitada inimkuhilat. Selle hooaja eesmärk ongi võita kõik, mis võita annab! Meie naiskond teeb kõik, et see oleks reaalne, kuid eks teod räägivad ikka ise enda eest. Ning siis astume püstise peaga järgmisel hooajal tagasi Meistriliiga naiskondade sekka. Seniks aga kõigile kena talve jätku ning kohtumiseni Hiiu staadionil aprillis, kus alustame heitlust Esiliiga meistritiitli eest,” lõpetab hoogsalt alati positiivne Ilona.
NB! Vaata ka fotoalbumeid Nõmme Kalju naiskonnast mängimas Aastalõputurniiril ja treenimas lumisel Hiiu staadionil !