Võõrsil võeti kindel võit tugeva konkurendi üle numbritega 1:3. Kõik kolm väravat lõid vahetusest sekkunud mängijad – kaks sai enda nimele Ulrika Tülp ning oma esimese Esiliiga värava Nõmme Kalju värvides lõi Kärt Kukk. Mängu ülevaate ning kommentaaride eest hoolitsevad naiskonna kapten Ilona Toots ja Liisi Sakala, kellele oli see viimaseks mänguks Nõmme Kalju naiskonnas.
Pärnulannad ei ole kindlasti mitte papist kiisud ja tehnilised oskused on neil väga head. Seega arvata, et skoor 1:3 Nõmme Kalju kasuks oli kergemapoolne jalutuskäik, on vale. Kuid me tekitasime individuaalseid ja meeskondlikke olukordi ehk rohkem. Esimese poolaja alguses surusime vastaseid eriti agaralt, kuid hasart hakkas poolaja lõpuks vaibuma ja seda arvatavasti tänu selginenud taevas säravale kuumale päikesele. Mängu alguses saatis treener Anders naiskonna väljakule ühe taktikaga, kuid mängu käigus muutis seda, tekitades sellega keskväljal Nõmme Kalju ülekaalu. Kindlasti ei ole kõigile mängijatele kerge ülesanne vahetada mängu sees positsioone ja seda enam tuleb hinnata tüdrukute püüet ruttu kohaneda ning soovi aidata teisi oma kohale sisse elada.Põhiliselt üritasid pärnulannad leida meie Achilleuse kanda läbi äärte ning mitmel puhul see neil ka õnnestus, kuid kas Kalju kaitsemängijad pareerisid rünnakud või tegi oma tööd väravavaht Maarit ning väga ohtlikke olukordi eriti ei tekkinud.
Ehkki Pärnu põles kindlast soovist meile puur täis lüüa, siis teisel poolajal avas mängu skoori hoopis vahetusest mängu sisenenud Ulrika Tülp, kes sai omakorda resultatiivse söödu Kadrelt. Mõne aja möödudes õnnestus pärnulannadel mööda purjetada keskväljamängijatest ja kasutades ära kaitse segadust, lüüa viigivärav. Kuid mäng oli alles noor ja meie isu polnud ammugi täis! Korraliku pika väljalöögi väravavahilt omaks võtnud, pani Ulli nagu ikka sisse viienda käigu ja taas sahises pall Pärnu väravavõrgus – 2:1. Ei möödunud palju aega kui pealelöögile järgnevalt üritas palli uuesti pärnakate väravasse suunata Sirle, omakorda sai jala vahele Kärt ja pärnulannade kaitsemängija peast maandus pall ka väravas.
Pärnu mängul osalesid Maarit, Teele, Sigrit, Marika, Saara (Ulli), Merilin (Kärt), Kadre, Sirle, Liisi (Liisa), Katrin ja Ilona.
Oma viimase mängu Kalju eest tegi ere, skandaalne, emotsionaalne ja oma raske jalaga väravavahtide hirm Liisi Sakala. Lõpetanud kevadel edukalt kooli asub nutikas neiu õppima Soome ülikooli. Kindlasti on see raske moment meile, sest Liisi on naiskonnale päris palju vürtsi lisanud ja aidanud kaasa selle koospüsimisele. Soovime talle südamest edu õpingutes ning et tal õnnestuks ikka jätkata jalgpalliteel ja kinnitame, et meie jääme teda siia ootama!”
Liisi Sakala: „Minu meelest oli mängupilt kindlasti tuhandeid kordi parem kui oli eelmise pühapäeva mäng Vändra Vapruse vastu. Naiskond nagu tahtis palju rohkem kui tookord. Esimesel poolajal elasime alles mängu sisse ning seetõttu tuli ka eksimusi, näiteks söödud jms. Olime unised ning ärkasime alles teisel poolajal. Vahetusest sekkus Ulrika ja suutis ka üsna kohe värava lüüa. Peale seda tekkis meil aga mingil hetkel peataolek ja lasime pärnakatel mängu viigistada. Õnneks see meid ei heidutanud ning suutsime veel ise lüüa kaks väravat ja nii tuligi seis 1:3. Vastased suutsid korralikult mängida ja surusid vahepeal ikka üsna palju, kuid kuna Kalju naiskond tahtis võitu rohkem, siis panimegi oma paremuse maksma.
Kokkuvõtvalt jäin ma Kalju esitusega rahule kuigi eksimusi tuli kõigil, samas kõik mängijad on põhikoosseisu väärilised. Enda mäng oleks võinud minna paremini – ehk siis oleks võinud lõpetada väravaga! Eriti arvestades, et see oli mu viimane mäng Kalju rivistuses, kuid ega ma vist väga saamatu ka ei olnud. Emotsioonid olid küll laes, eriti siis kui mõni karmim sõna platsil öeldi, üsna kehva oli mängu nii lõpetada.”
Hetkel juhib Nõmme Kalju ka naiste Esiliiga tabelit, kuid punktiga mahajääval FC Flora duublil on üks kohtumine vähem peetud. Järgmist mängu tuleb kaasaelajatel veidi kauem oodata, alles 5. septembril on naiskonnal uus võimalus oma võimu kehtestada kui minnakse vastamisi FC Kuressaarega.
Foto: Artur Raiendik