Naiste Esiliigas jäi Nõmme Kalju ja Vändra JK Vapruse naiskondade vaheline kohtumine viimaste koduväljakul väravateta ning tulemuseks 0:0 viik. Kalju noor tulevikulootus Kärt Kukk ja juba ülikogenud Ilona Toots teevad ülevaate mängust ja sellega seonduvast.
Naiskonna koosseis oli seekord veidi teistsugune. Nimelt puudus meie rivistusest väravavaht, seega tuli väravat kaitsma panna mõni vapper väljakumängija. Selle koha võttis julgelt oma kätte liiga hetke parim väravakütt Katrin Tuse. Samuti oli haigus võitu saanud meie keskväljavalitsejast Kadre Pärist ning ta pidi mängu kahjuks kõrvalt vaatama. Seega olid lisaks Katrinile valmis lahingusse tormama: Ilona Toots, Rage Hindrimäe, Sigrit Järvamägi, Liisa Ellermaa, Liisi Sakala, Merilin Pappel, Teele Vilumets, Tuuli Pungas, Saara-Merilin Ehman, Sirle Romanenko, Kärt Kukk ja Tiiu Kull.
Soojendus oli tempokas ja aktiivne, et tulla kiirelt välja pikast bussisõidust ja palavusest tekkinud uimasusest ning olla mänguks valmis. Mõlema naiskonna soovil said mängijad võimaluse poolaegade keskel joogipausil oma keha värskendada.
Mäng algas üllatuseks vägagi uniselt ja kesiselt, nõmmekad ei suutnud kuidagi oma mängu üles leida ning tempot peale panna. Palavus rõhus mängijaid meeletult – tunne oli nagu kasvuhoones. Vändra oli mänguks väga hästi häälestunud ning igapäevaselt sellises kuumuses treenides olukorraga harjunud. Käis palli loksutamine ühe värava alt teise alla ning ohtlikumaid olukordi pakkus mängu alguspoolel just nimelt kodunaiskond. Kalju kaitse oli vankumatu ning ebatavalist positsiooni mängiv puurilukk Katrin oli oma tegemistes kindel. Ajapikku hakkasid ka nõmmekad kuumusega harjuma ning leidsid käike vastaste värava all surve avaldamiseks. Pealelöögini jõudsid Merilin ja Liisi, kuid ka vastaste puurivalvur oli õigel ajal õiges kohas. Esimene poolaeg lõppes sama seisuga, millega oli mäng alanud.
Naiskond polnud väravate puudumisega kuidagi rahul, seega tuli teha muudatusi. Puuri asus esmakordselt oma mängijakarjääris kaitsma Tiiu Kull ning väravamasin Katrin liikus tipuründesse. Teisel poolajal oli mängupilt muutunud – Kalju naiskonna mäng muutus ründavamaks ning Vaprust ei lastud just eriti tihti üle keskjoone. Vaatamata sellele oli surve nende väravale suur, kuid Vändra oli kaitses hästi häälestatud ning hoidsid ühest tabelipunktist hammastega kinni. Kalju mängijatest panid Katrin, Kärt, Merka ja Tuuli proovile vastaste väravahi oskusi, kuid kahjuks tulutult. Viimastel minutitel toimus tegevus ainult Vapruse värava ees kui Teele ja Merilin järjest nurgalööke trahvikasti saatsid, kuid mis jäi tulemata oli värav. Nii lõppeski mäng väravateta viigiga, mis maitses Kalju neidudele kui kibe kaotus.
Tulemusest tegi naiskond omad järeldused ning järgmisel pühapäeval Pärnu JK II vastu mängides on meil nii mõndagi tõestada. Naiskonnal on soov uuesti tunda võidumaitset ning täita oma hooaja alguses püstitatud eesmärk – lõpetada hooaeg Esiliiga liidrina.”
Ilona Toots: “Kaotus Pärnult, viimase minuti värav Narva vastu ja eilne väravateta viik Vändra JK Vaprusega nende kodukamaral on tõstatanud Nõmme Kalju naiskonna ette küsimuse – kas jätkata samal lainel ja loota, et asjad lähevad ise paremuse poole või peatuda, et järele mõelda ja teha mõningaid muudatusi, sest suur osa hooajast on veel ees. Tõusmine tagasi Meistriliigasse on küllalt tõenäoline, ent ei treeneri ega naiskonna enda jaoks ole rahuldav teha seda nii. Kuna selliseid raskemaid momente on meie ühisel teel olnud nii palju, siis mul pole vähimatki kahtlust, et me teeme hea valiku ja saame hakkama. Aga tahaks mitte lihtsalt hakkama saada, vaid tõusta uuele tasemele. Pole kahtlust, et treeneril jagub selleks visiooni ja oskusi ning mängijatel motivatsiooni.
Mäng Vändras toimus erakordselt hea rannailma aga mängimiseks suhteliselt kurnava leitsaku käes. Vändra naiskond oli kokku kogunud oma parimad mängijad ja astus seekord meie vastu tunduvalt tugevamana. Meie mängustiilides on erinevusi – saame vändralannadelt kindlasti õppida kehamängu, mis vahetevahel ületas taluvuse piire ning esimese palli oma kontrolli alla saamist. Ühtlasi põlesid nad soovist kodupubliku ees head taset näidata ja seetõttu tormasid ka tunduvalt särtsakamatena ringi mööda kivikõva ja tolmavat murustaadioni ajades taga nahkkera.
Mitmetel mängijatel tuli mängu jooksul vahetada positsioone ja kuigi see tekitab ajutist peataolekut, aitab see kõvasti kaasa mängu mõistmisele sisemiselt. Nii tõusis näiteks Liisa äärekaitsest äärepoolikuks, sealt omakorda ründesse ja sai toreda tuleproovi, mis kindlasti tõstab ta enesekindlust. Meeldivaks üllatuseks kujunes Kärt, kes sisenedes mängu teisel poolajal näitas üles kirglikku entusiasmi ja ründas palli ning vastaste väravat igal võimalikul hetkel. Kõige suurema koormuse said ilmselt keskväljal võitlevad Merilin, Saara ja Tuuli aga kindlasti ka äärepoolikud Teele ja Sirle, sest Vändra naiskond käis peale nagu uni. Peagi Soome õppima siirduv Liisi ei olnud oma parimas sõiduvees nagu ka Ilona kaitseliinis. Kokkuvõtvalt polnud see mäng mida meie ootasime ja mille sarnast me oskame ja suudame mängida. Peame taas analüüsima ja tegelema korduma kippuvate vigadega.”
Foto: Artur Raiendik (arhiiv).