Muljeid pühapäevastest sündmustest vahendab taaskord Ilona Toots: "Kuigi pühapäeva hommik on just nagu loodud ärkamiseks pannkoogilõhna peale, siis seekord pidi Nõmme Kalju naiskond juba punkt kell 11 olema täies varustuses rivis Narva Kalevi staadionil, et kohtuda esmakordselt Narva Transi naiskonnaga, seda siis Esiliiga raames.

Kohapealsed olud olid muidugi suuresti pettumuseks – ülilühike plats, mis kaetud mistra-laadse vaibakesega ning penaltipunkti imiteeriv kanalisatsiooniluuk, rääkimata arvukatest kividest, konidest ja muust risust. Õnneks toimub selles osas peagi muutus, sest endise muruväljaku kohale on kopad kaevanud kraatri, kuhu on plaan rajada moodne jalgpallistaadion varikatuse ja soojendatava tribüüniga!

Ebakorrektne väljak, ilmselt eelmisest sajandist pärit mängupallid ja kohalik kohtunik, ilmast rääkimata – kõik see oli just nagu meie visaduse proovilepanekuks ning seda kergelt huumoriga võttes tuleb taas nentida, et mis ei tapa, teeb meid tugevamaks!

Vastaste tiim oli komplekteeritud peamiselt noortest neidudest, kelle seast eristus kaks osavat triblajat, kuid muus osas jäi võistkond kahvatuks. Erilise üllatuse mängu alguseks valmistas ka ilm – vihm, lumi, rahe ja rajutuul – kõik korraga laastasid väljakut ja sikutasid tõsiselt mängijate riideid ja tuju. 75% mängust toimus Narva väljakupoolel ja midagi eriti kena sealt oodata polnudki, kui palli lihtsalt minema peksti.

Kuigi väravavõimalusi oli taas maa ja ilm, suutsid jala valgeks saada Liisi Sakala ja Katrin Tuse ning mäng tuli meie kasuks 2:0. Taaskord tuleb öelda häid sõnu vahetusmängijate aadressil, kes hoolimata kõigest sisenesid mängu nakatava energiaga ja andsid tubli panuse. Paraku läks õnnetult Kadrel, kes niideti sõna otseses mõttes robustselt jalust maha ja peab nüüd oma jalgu tohterdama.

Narvas käisid Maarit, Sigrit, Marika, Rage, Teele, Ragne H., Sirle, Liisi, Katrin, Tuuli, Kadre, Saara, Tiiu, Liisa ja Ilona ning treener Anders"