Meeldib see, et klubil on kindel soov kogu treeningprotsess muuta professionaalsemaks kui see on olnud eelnevatel aastatel. Näen, et paljudel mängijatel on kindel soov jalgpallurina edasi areneda ja hetkel on klubi poolt loodud head tingimused edukaks treeningprotsessi läbiviimiseks. Eelnevaid klubisid on hetkel Kaljuga raske võrrelda, mõlemad FC Flora ja TPS on pikemate järjepidevate traditsioonidega kui Kalju.
 
Kuidas oled rahul seni sel aastal klubis toimunud muudatustega? Kas on veel midagi mida peaks muutma?

Hooaja ettevalmistuseks loodi meile väga head tingimused – treeningud hallis ja laager Tenerifel. Olen rahul, et meid on abistamas füsioterapeut Reigo Jörsi. Näen, et mängijad suhtuvad treeningprotsessi tõsiselt. Hetkel on ka spordis kahjuks majanduslikult mitte just parim aeg, mis võib  klubi arengut edasiviivatele protsessidele takistuseks  saada. Parandamise poole pealt näen klubis kindla struktuuri tekkimisist noorte töös. Eesmärkide püstitamist igal tasandil mitte ainult esindusvõistkonna puhul.

Millised on muudatused treeningmetoodikas?

Täpset hinnangut muudatuste kohta on raske anda, sest minul puudub täpne ülevaade eelnevate aastate treeningprotsessist ja selle läbiviimisest. Hetkel võib öelda, et treeningprotsess on muutunud süsteemsemaks.
 
Millised on sinu tööpõhimõtted? Mida nõuad meestelt?

Usun, et spordis määrab palju mängijate pühendumine ja tõsine suhtumine treeningutesse. Iga mees on oma saatuse sepp ja see mida sa annad tuleb ühel päeval ka sinule tagasi! Tänapäeva jalgpall on muutunud kiiremaks ja jõuliseks. Et olla edukas on vaja palju treenida, olgu siis tegemist kogenud mängijaga või noorega – paljuski saab määravaks hea treenitus ja kehaline ettevalmistus. Oluline on ka individuaalne treening (venitused, nõrkade kohtade parandamine), sportlik eluviis, toitumine. Mängija peab õppima oma keha tundma.

Milline on meeskonna suhtumine treeningprotsessi ning üleüldse?

Näen, et mängijad on täis tahtmist treenida ja olla mängudes edukad. Mängijate motiveerimine ja nõudlikus treeneri poolt käib muidugi asja juurde. Samas on hetkel Eesti spordis raske seis, kus 16-21 aastane noor sportlane peab vastu võtma tähtsaid otsuseid oma elus – õppida, töötada või pühenduda täielikult spordile?! Kui ei suudeta pühenduda ja keskenduda 100% spordile või siis pole selleks piisavalt häid võimalusi, näiteks vanemate abi või piisavalt suur palk, et jalgpallurina ära elada, siis võib see ka mõjutada mängijate suhtumist treeningprotsessi ja pidurdada nende arengut.

 Milline on treenerite püstitatud eesmärk esindusmeeskonnale ja kuidas seda saavutada?
 
Eesmärk selleks hooajaks on võidelda EMV medalikoha eest. Hooaja algus on olnud küll pettumus ja hetkel jääme maha esikolmikust juba 9 punktiga. Samas näen võimalust veel esikolmik kinni püüda! Tuleb tõsiselt edasi töötada ja uskuda sellesse mida me teeme!
 
Milline on meeskonna mängutaktika ja kes on hooaja jooksul nii-öelda põhitegijad?

Selleks, et mänge võita tuleb rünnata ja väravaid lüüa. Selleks, et mitte kaotada peab võistkond ka hästi kaitsetööd tegema ning ühtselt tegutsema. Treenerina usun võistkondlikku mängu ja seega on raske nii-öelda põhitegijaid hooaja jooksul esile tuua – minu jaoks on oluline kogu võistkond!

Kes on need perspektiivikad noormängijad, kellele saab esindusmeeskond lähitulevikus loota? Kui palju panustad tänavusel hooajal Meistriliigas noortele? Kas keegi noortest on sinu arvates teinud ka olulise sammu edasi oma arengus?

Hooaeg on pikk – 36 mängu. Kindlasti kerkivad noored esile – kes täpselt, seda näitab aeg! Ma arvan,et hetkel on läinud Kalju noorematel mängijatel asjad loogilist rada pidi, suurt hüpet pole keegi teinud. Parem areneda väikeste sammude haaval edasi, kui teha üks pikk ja kaks tagasi! Isiklikult loodan, et kõik mängijad teevad arengus sammu edasi, kaasa arvatud vanemad mängijad.

Kui suur roll on kanda U21 koondislastel Tanel Võttil, Jüri Jevdokimovil ja Ken Kallastel?

Nad võistkonnas põhitegijad – samas nõuan ma kõigilt mängijatelt – on nad siis U21, U28 või U35 –  maksimumi nii treeningutel kui ka mängudel.

Kui palju on vigastused mõjutanud tänavust hooaega?

Kindlasti on mõjutanud. Vigastused nõuavad muudatusi koosseisus ja ka mängudel taktika valikul. Kahjuks on kontaktspordialades, kaasa arvatud jalgpall, vigastuste arv suhteliselt suur. Vigastuse ärahoidmist võib küll mängija mõjutada, kui see ei ole alati tema enda kätes. Kahjuks esineb olukordi, kus ei õnnestu leida vigastatud mängija asemele väärikat asendajat. Samas teistpidi võib ühe mängija vigastus anda teisele võimaluse mängida ja areneda.

Kas sinu arvates annab karikateekonna lõppemine ja Euroopast eemale jäämine parema võimaluse keskenduda Meistriliigale ja medalijahile?

Nüüd on jah vaid üks eesmärk!

Mis põhjustel on sinu arvates Eestis jalgpalli publikuarv suhteliselt madal võrreldes nt. korvpalliga?

Näiteks korvpallis vaatab Valga ja Pärnu mänge veel vähem inimesi. Korvpallis loob playoff erilise õhkkonna ja kui toimub nii-öelda väiksemate võistkondade esilekerkimine, tekitab see rahvas huvi. Meedia kajastamine muidugi tekitab rahva seas veel omakorda kaasaelava hoiaku. Paraku tuleb tõdeda, et jalgpallist kirjutatakse viimasel ajal palju skandaalihõngulisi artikleid. Pealegi eestlased on mugav rahvas – ilmad on külmad, staadionid on kõledad jne. Televisiooni kaudu on võimalik iga nädalal jälgida UEFA Meistrite Liigat, Premier League jne. Siis tullakse ja vaadatakse korra EMV jalgpalli, tõmmatakse paralleelid Real Madridi ja Levadia vahele ning ollakse pettunud – madal mängu tase ja kehvad väljakud!

Mida sa arvad fänlusest?

Igale võistkonnale on tähtsad fänlus ja kaasaelamine. Fännidel on õigus olla nii õnnelik kui pettunud! Hindan fänne, kes on võistkonnaga siis kui päike paistab ja ka siis kui välku lööb ja müristab.

Kas ja kuidas peaks Kalju seotus Nõmme inimestega suurenema? Mida oleks võimalik teha selleks, et rohkem nõmmekaid hooliks Kalju käekäigust ning tuleks mänge vaatama?
 
Kindlasti tuleb seotust tekitada ja seda juba maast madalast – alates Kalju treeninggruppides käivate väikeste lastega ja lõpetades Nõmme piirkonnas elavate inimestega. Kindlasti tuleks mängudele kaasata rohkem just noori inimesi. Samas esindusvõistkond  peab olema konkurentsivõimeline ja edukas ning suutma pakkuda publikule häid tulemusi.

Karel Voolaiuga vestles Artur Raiendik.