Kuigi teekond oli pikk ja tüütu, siis meeldiv oli kogeda seda, et tüdrukud ei lasknud sel ennast üldse häirida: pühkisid uneriismed silmist, ringutasid keha ning olid soovi täis võidelda parima koha eest. Muidugi aitas siin kaasa ka kambavaim, mis on meie tiimis äraütlemata mõnus ja treeneri juhendamine.
 
Kokku oli turniirile kutsutud neli naiskonda: korraldaja FC Põlva Lootos, liitnaiskond EVL / Saku Sporting, külalised ja eelmise aasta turniiri võitjad SK Imanta/Suntazi, ning JK Nõmme Kalju. Mäng toimus suurel väljakul, Lootospargis, mis on kahjuks suhteliselt kõva ning ootamatu põrkega jalgpalliplats, aga mõnusa vaheldusena puudus sellel igasugune jää, mis võimaldas mängida ka veidi tehnilisemat jalgpalli, kui viimasel ajal tänu ilmataadi viperustele õnnestunud on. Süsteem nägi ette, et kõik mängisid kõigiga läbi ning mängu pikkus oli 2*25 minutit.

Algus läks konarlikult. Esimene vastane, Läti naiskond, kes muide eelmisel aastal hõivas kodumaises meistriliigas teise koha, näitas füüsiliselt robustsemat mängu, kui siinmail harjunud ollakse. Tänu ajutisele segadusele ja põhimõtteliselt oma veale, veeres vastaste pall üle Nõmme Kalju väravajoone ning lõunanaabrid läksid 1:0 juhtima. Kuid ei möödunud palju aega, kui järjekordsel rünnakul suutis Ulrika Tülp näidata vastastele täiskiirusel liikumist ja kandu ning viigistas ilusa väravaga seisu, 1:1. Kuigi mõlemal poolel oli momente, siis jäi mängu seis samaks ka lõpuvile kõlades.

Nagu eeldada võis, siis järgmine vastane oli juba nõrgem, sest sai kokku sulatatud alles turniiril. Väga sageli oli momente, kui mäng põhimõtteliselt seisis ning enamus matšist toimus EVL /Saku Sportingu poolel. Kahjuks läheme me veel kaasa vastaste mängutaktiga ning siin on koht, kust õppida, et oma tempot peale suruda. Mängu kergest tempost hoolimata suutsime me realiseerida vaid kaks väravat, ehkki võimalusi oli rohkem. 2:0 meie kasuks. Väravad lõid Ulrika ja Katrin Tuse.

Peale mõningast pausi seisis ees kõige põnevam mäng, FC Lootosega. Eelmisel hooajal olime kohtunud selle naiskonnaga kahel puhul ning mõlemal korral tuli vastu võtta kaotus. Uus hooaeg on toonud aga muutusi nende ridadesse, mitmed mängijad on lahkunud teistesse klubidesse, ja ehkki tublid noored on peale tulemas, siis praegu ei suuda Põlva hammustada veel nii valusasti. Hiljutisel saaliturniiril EVL Karikad õnnestus Nõmme Kalju naiskonnal Põlva alistada. Kindlasti ihkasid vastased revanši, kuid samamoodi soovis meie naiskond korrata oma üleolekut.

Siinkohal tuleb teha lüüriline kõrvalepõige ning tänada taaskord treener Anders Süvarit, kes tajus naiskonna kerget uimasust ning oskas õigete sõnadega ja vajalike spurtide-kukerpallidega selle maha raputada ning süstida enesekindlust. Kindlasti kuuluvad soojad sõnad ka meie varumeeste pingi suunas- mängijad, kes ei pruugi alati igas mängus väljakule joosta, tunnevad end siiski nii tugevalt platsilolijatega ühenduses, et ergutavad ja toetavad ning paiguti tundub, et nad on siinsamas, kõrval. See on väga mõnus tunne.

Ja me tegutsesimegi nagu üks, kes koosneb paljudest. Põlvakate kahjuks tuleb öelda, et nad ei suutnud meie ühtsuses leida nõrka kohta, igalt poolt tõrjuti nad tagasi, võimalused nende värava all muutusid üha ohtlikumaks. Kuni teisel poolajal meie uustulnuk, korvpallilt üle löödud Ragne Liivand põrutas rahulikult kannapöördelt palli ülemisse ristnurka. Milline rõõm! Loomulikult ei tähendanud see veel mängu lõppu, kuid Lootose neiud olid silmnähtavalt löödud. Ja nii polnudki ime, et mäng lõppes Nõmme Kalju naiskonna kasuks ning suureks rõõmuks meie võiduga, ühtlasi tähistades ka turniirivõitu.

Kõige mõnusam osa aga oli see, kui me moodustasime oma energiaringi ning vastasime kaelakuti treeneri küsimustele täiesti kõrist ja naerdu lagistades: "1:0?"- "RAGNE!", "Kes võitis?"- "KALJU!", "Kes võitis?"- "KALJU!", "Ma küsin, kes võitis???"- "NÕMME KALJU!!!"

Peale mängude osa järgnes autasustamine ning meie auhinnakappi ilustab nüüd kena suuremapoolne ja läikiv karikas. Lisaks sai meie mängija, Katrin Tuse parima mängija tiitli.
Suured tänud ja tervitused turniiri organiseerijatele ja läbiviijatele. Aitäh kohtunikele, kelle suunas siiski ka kriitikanooli saata tuleb (õppida, õppida, õppida!), kuid, et mitte anda edaspidi võimalust kohtunikel mängu käiku otsustada, tuleb ise olla lihtsalt parem.

Põlvas käisid: Anneli (FC Kuressaare puurilukk), Sigrit, Marika, Rage, Kristiina, Tuuli, Saara, Ragne H, Ulli, Kadre, Ele, Ragne L, Katre, Katrin, Kärt, Ilona ning treener Anders.
 
Ülevaate vahendas: Ilona Toots