Treener Renee Luhalep osales Levadia Pirita Cup turniiril 2007 vanuseklassis kahe võistkonnaga – juba kogenud ja karastunud Kalju must ning esimesi kogemusi saamas Kalju sinine võistkond.
Alustame Kalju musta võistkonna turniiri käigust. Kokkuvõte on koostatud treener Renee poolt.
Turniiri alagrupid teada saades lootis must kergeid mänge ja lootus medalile oli väga suur, kuid kohe esimeses mängus FC Levadiaga toodi meid kiirest maa peale tagasi, sest kaotus 1:2 oli lõpuvileks ette kerinud ja alagrupp ei tundunud enam nii roosiline. Esimese päeva lõpetasime seega null punktiga.
Teist päeva alustasime mängimist FC Olympiga, seal juba poisid vastastele eriti ruumi ei jätnud ja võtsid kindla võidu tabelisse ja kolm punkti samuti. Kolmas alagrupi mäng oli B-grupi autsaideri FC Maarduga, poisid panid kohe alguses kõrgeimad tuurid mängule sisse ja 10. minutiks juhtisime 3:0 ja nii see mäng sadamasse tüüris ja taas kolm punkti juures.
Alagrupi viimases mängus kohtusime liider MRJK-ga. Teadsime, et kaheväravaline võit aitaks meid esimeseks ja finaali, kuid mäng läks meie jaoks lootusetult nässu ja juba 5. minutiks olime 0:3 kaotusseisus. Andsime endast parima, surusime vastase kaitsesse – kuid meie löögid ei leidnud teed väravasse ja kui kõlas kohtuniku viimane vile, oli seisuks 1:5 ja meil kirjas teine kaotus. Edasi jäi oodata ära viimased mängud teistel ja siis sai selgeks meie saatus – 3. koht alagrupis ja pühapäeval mäng Põlva FC Lootosega 5.-6. kohtadele.
Pühapäevane mäng ei läinud meil nii nagu loodetud, meie puurilukk eksis kahel korral lihtsate pallidega ja 20. minutiks olime 1:3 kaotusseisus, kuid siis andsid kapten Trevor ja kaitseliin Toom ja Jan omadele järjest häid sööte värava alla ja lõpuvileks oli seis viigiline 3:3. PENALTID! Tegevus, mida trennis oleme viimasel ajal tihti harjutanud.
Kahjuks võistlusnärv vedas meid alt ja ei suutnud me ühtegi penaltit vastaste väravavahi seljataha lüüa, vastased tabasid aga eksimatult ja 0:2 kaotus penaltites tähendas 6. kohta meie jaoks.
Turniiril osalesid musta võistkonna eest: Karl Torro, Riko Torro, Jan Tahvone, Toom Vesiaid, Trevor Hint, Marten Kukkonen, Patric Zilmer, Birk Parvelt, Hendrik Link ja ainuke välismängija sel turniiril Weeti Tiihonen.
Ja nüüd siis noored ja rohelised ehk Kalju sinine võistkond.
Me läksime mängima turniirile jokkeritena. Seoses korraldajate poolse segadusega saime ootamatu kutse antud võistlustel platsile joosta ja muidugi ei jätnud me seda võimalust kasutamata. Teadsime, et sealt midagi kergelt ei tule, samas mütsiga me ka lööma ei läinud.
Esimene mäng FC Levadia T.P. vastu näitas, et meil on sisu ja me näitame omasuguste vastu hambaid. Kaotus numbrid 1:3 ei näita mängulist pilti antud mängust.
Mõlemale poole oli ohtralt võimalusi, kui vastane suutis kolm teravat olukorda meie värava all 100%-liselt realiseerida, siis meil kahjuks löögid Levadia väravasse oma teed ei leidnud. Võiks öelda, et meil olid isegi paremad võimalused, kuid võistlusnärv ja kogenematus tegid oma töö ja nii need väravad löömata jäid.
Mäng Peterburi Zenidiga oli meie poiste jaoks heaks õppetunniks näitamaks, et ka 2007. aastal sündinud poisid võivad olla väga väga hea tehnikaga ja oivalise platsinägemisega – Zenit tegi meiega mis tahtis ja kui oleks mõõdetud pallivaldamise protsenti, siis oleks see ilmselt olnud 85% Zenit ja 15% Nõmme Kalju FC sinine. Siililegi selge, et külla tulnud suurklubi kasvandikud võitsid ja suurelt – 11:0.
Laupäevasel turniiripäeval oli meil kaks mängu – Põlva FC Lootos ja FC Infonet.
FC Lootosega proovisime rohkem palli hoida ja tekitada olukordi kaugelt löömiseks, vahel õnnestus ja vahel mitte, kuid meie vähene turniiri kogemus andis tunda ja 30-minutilised mängud väsitasid meid suhteliselt kiiresti. Taaskord kaotus.
Alagrupi viimases mängus FC Infoneti vastu jäime kohe turmtule alla ja proovisime hullemast pääseda,kui siiski suur kaotus ja alagrupist me punkti endale tabelisse ei saanudki , mis tähendas pühapäeva varahommikul 9.-10. koha mängu FC Maardu vastu.
FC Maardu vastu saime lõpuks vastase, keda me heal päeval oleksime suutnud kindlasti võita, kui 23. oktoober ei olnud see päev.
Suutsime taas tekitada olukordi ja palju, kui vanajumal otsustas seekord olla vastaste poolt ja saime proovida täpset jalga taas penaltite löömises, sest normaalaeg lõppes viigiliselt 1:1.
Penaltites olime kuni neljandate lööjateni võrdses seisus, kuid siis eksis meie noorpallur ja vastane lõi palli kindlalt alla nurka ja tasuks 10. koht.
Turniiril esindasid võistkonda: Oliver Kuuse, Emil Kerik, Kristjan Kivimurt, Gregor Luup, Kalvin Altmets, Harri Aru ja Henri Aru (ilmselt ainukesed kaksikud turniiril), Sander Epler, Teo ja Robin Juurik.