Aprillikuu teisel päeval oma 40’dat sünnipäeva tähistanud endine Nõmme linnaosa vanem, abilinnapea, Nõmme Kalju juhatuse liige, kolmekordne minister ja praegune Reformierakonna esimees ning võrkpalliliidu president Hanno Pevkur on reedese Kalju-Infonet mängu üks kätlejatest.
Tegime Hannoga põhjaliku intervjuu, kus mees rääkis pallimängudest, oma erinevatest ametitest ning lisaks käsitleti ka vahvaid seiku klubi algusaastatest.
Nõmme Kaljul on käimas 10’nes Premium liiga juubeliaasta ja meil on suur au, et Sa meie kutse kätlemistseremoonial osalemiseks vastu võtsid. Oleme uhkusega jälginud Sinu edukat karjääri poliitikuna ja võime omaltpoolt kinnitada, et oled endiselt see sama hea Hanno, kes kunagi ka Nõmme Kalju juhatusse kuulus. Meil on kombeks oma intervjuudes rohkem keskenduda persoonile kui poliitikale, ütle palun kes on “see sama hea” Hanno Sinu enda sõnade järgi?
Kui keegi läheb poliitikasse on minu hinnangul ülioluline, et jäädaks endaks, et ei muutuks suhtumine sõpradesse ja sõprade suhtumine sinusse. Ja minu jaoks on ka oluline, et huumorimeel ei tohi ära kaduda – isegi enda suhtes mitte.
Sa oled heas mõttes natukene oma mitme ameti tõttu nagu hunt kriimsilm, kes teeb palju ja jõuab palju. Kui pikaks Sinu tööpäevad kujunevad ja kuidas Sa kõige selle kõrvalt oma pere ja sõprade jaoks veel aega leiad?
Eks kõige rohkem ongi kannatanud pere – lapsed ja abikaasa. Aga eks see on mõnevõrra paratamatu. Kui tahta midagi korralikult teha, tuleb seda teha südamega ja seda enam hindad sa neid vabu hetki, mis on võimalik perega koos veeta. Eks me püüame osalt sõprade ja pere aega ka ühitada.
Milline näeks välja Sinu ideaalne pühapäev (eeldusel, et tegemist on tööst vaba päevaga)?
Hommikul pannkoogid perele, siis järgmise nädala plaanid paika ja siis perega koos midagi tegema. Olgu selleks ujumine, lihtsalt jalutamine, aiatööd vms.
Inglise näitekirjanik Sir Arthur Wing Pinero on öelnud, et neljakümne ja viiekümne vahel on mees oma olemuselt kas stoic või saatür. Sa tähistasid just oma 40’dat sünnipäeva ja passlik oleks siinkohal küsida kumb oled Sina?
Ma jätan hinnangud teiste anda, aga pean tunnistama, et tunnen ennast 40-selt suurepäraselt.
Oled viimase kümnendi jooksul oma rahvast vingelt teeninud juhtides mitmeid olulisi ministeeriumeid. Kas Sa oled saanud selle kõige kõrvalt pilku peal hoida ka Nõmme Kalju tegemistel?
Kalju on väga tubli. On olnud väga säravaid hetki. Esimene meistritiitel, HJK alistamine Kadriorus jne. Lisaks loomulikult klubi kui terviku areng alates võimsast noortetööst. Ehk kokkuvõtvalt – jah, ikka jälgin Kalju tegemisi
Mis on Sinu hinnangul Nõmme Kaljus kõige rohkem muutunud sellest ajast kui Sina veel klubi juhatusse kuulusid?
Ma usun, et peamise erinevusena saab välja tuua klubi kasvu. Ja eks ollakse iga päev ka natukene professionaalsemad – muidu arengut ei tule.
Kui Te omal ajal praeguse Nõmme Kalju presidendi Kuno Tehvaga koos tulevikuplaane tegite, kas Te oskasite siis juba ette näha, et aastaks 2017 treenib Kaljus ligikaudu 700 last, tegutsetakse pea kõikides Tallinna linnaosades, ollakse Eesti meistrid ja karikavõitjad ning mängitakse aastaid stabiilselt UEFA rahvusvahelistes sarjades?
Usk oli meil alati olemas, et suudame tulla Eesti meistriks. Ka see plaan oli ammu paigas, et noortetöö peab olema tugev. Ses mõttes on kiitust vääriv ka jalgpalliliidu nõue, et oma kasvandikud peavad esindusklubis väljakul olema. Mul on hea meel, et kunagised plaanid on tänaseks teostunud.
Mis on Sinu kui endise Nõmme Kalju juhatuseliikme ja kõrvaltvaataja hinnangul olnud Kalju edu võti?
Hea kambavaim, meeletu tahe ja heas mõttes “hull” president.
Kas Sa usud võimalusse, et Nõmme Kalju kvalifitseerub ühel heal päeval UEFA Europa Liiga põhiturniirile? Kui jah, siis mida oleks sinu hinnangul selleks vaja?
Jah. Selleks on vaja ränka tööd ja pühendumist alates noortest.
Kas Sa tunned, et oled ka ise olnud Nõmme Kalju taassünni juures oluline lüli?
Mul on olnud au olla osaks lahedast perekonnast nimega Nõmme Kalju ja mul on hea meel näha arengut, mille klubi tänaseks on läbi teinud.
On Sul mõni naljakas seik või lugu Kalju taasasutamise algusaastatest?
Ma arvan, et üks toredamaid hetki oli, kui Getu (Fredo Getulio) klubisse tuli ja siis tõime kolm esimest brasiillast. Ühe neist põhimõttelist otse Copacabana rannast. Too poiss polnud kunagi lund näinud ja tema ehedad emotsioonid sellega seoses olid päris vahvad. Ma ei tea, kas tänased Kalju fännid veel Alani ja Felipe’t mäletavad, aga nemad aitasid suuresti Kaljul tõusta meistriliigasse ning see oli klubi arengus murranguline hetk.
Kui palju Sa ise nädalas trenni teed?
Kahjuks liiga vähe. Proovin paar korda vähemalt liigutada, aga peab tunnistama, et augud tulevad sisse.
Esitame ühe raskema küsimuse ka vahele. Spordiringkondades räägitakse palju sellest, et Eesti riigil puudub selge nägemus spordipoliitikast. Spordiklubidel on raske ennast ära majandada ja klubide infrastruktuur vajab uuendamist. Hanno, oskad Sa öelda millal tuleb Eesti riik välja uue ja edumeelse spordipoliitikaga?
Valisime hulk aastaid tagasi klubidel põhineva spordikorralduse. Usun, et see on tegelikult õige tee spordi arendamiseks. Pigem on küsimus kas ja kui palju riik sporti toetada saab/tahab. Ma ei ole riigi juhtimises näinud veel kordagi valdkonda, mis ütleks, et neil ei ole raha puudu. Igal pool on puudu. Eesti spordi rahastamisest, mis tuleb läbi olümpiakomitee, moodustab riigieelarveline toetus umbes 75%. Ehk pigem on küsimus selles, kuidas erasektorit rohkem spordi toetamisse kaasata ja kas riik saaks siin ettevõtjatele kuidagi toeks olla. Maailma mõistes üliväikese riigina teeme individuaalaladel maailma spordis ilma päris hästi ja oleme pildil. Võistkonnaaladel on see raskem, aga võrkpallikoondis on maailma tipule praeguseks näiteks päris lähedale jõudnud. Muuseas mai lõpus saavad kõik võrkpalluritele MM valikturniirile kaasa tulla elama Kalevi halli.
Rääkides spordist – räägime oma laste ja meie rahva tervisest. Sa oled olnud kunagi sotsiaalminister, millist seost Sa nendest valdkondades ja küsimustes endise ministri ja spordimehena näed?
Kõik hakkab pihta kodusest kasvatusest. Kui kodus on väärtushinnangud paigas ja lapsed suunatakse sportima, on ka tervis lastel tugevam. Ega asjata ei öelda, et terves kehas terve vaim. Ses mõttes olen ma paduliberaal, et toetan inimeste vabadust ise oma elu korraldada ja see tähendab ka vanemate vastutuse võtmist oma laste eest ja laste suunamist tervislike eluviiside poole.
Me mõistame, et riigi rahakott ei ole kummist, aga kas Sinu hinnangul on sport saanud riigilt piisavalt tähelepanu ja toetust?
Nagu mainisin, on riigilt tulevad summad sporti päris suured. Aga alati võib rohkem eraldada. Kui raha oleks rohkem, on kindlasti võimalik ka paremaid tulemusi saavutada.
Fakt, et riigiettevõtted ei tohi sporti toetada on õige või vale lähenemine? Põhjenda palun miks?
Mina arvan, et riigiettevõtted mitte ainult ei võiks, vaid peaks sporti toetama. See on maine ja eeskuju küsimus. Kui riigiettevõtted toetavad, siis tulevad kaasa rohkem ka eraettevõtjad. Riik peab siin eeskuju näitama.
Mis on Sinu kõige suurem väljakutse võrkpalliliidu presidendina?
Et Eesti meeskond jõuaks MMile
Kui jalgpall on parem kui seks ja võrkpall on võrratu, siis mis on Sinu arvates korvpall?
Meie mäng.
Palju on olnud tobedat vastandumist spordialade ja pallimängude lõikes, eriti tuliseks on vahel läinud jalgpalli ja korvpalli võrdlus. Mis on Sinu arvamus, kas ühisosa otsides oleks targem koos edasi liikuda või pidevalt vastanduda ja üritada oma asja ise ajada?
Koos ollakse alati tugevamad. Kõik pallimängud peavad seljad kokku panema, et võistkonna-alade arengu eest Eesti spordis seista.
Oled olnud nii Eesti sotsiaalminister, justiitsminister ja siseminister. Milline nendest on Sinu jaoks olnud kõige keerulisem ministeerium, mida juhtida ja miks?
Ühest küljest kõige keerulisem, aga teisalt ka väga nauditav oli sotsiaalministeerium. Tegemist oli minu esimese ministriks oleku ministeeriumiga, mis tegeles nii töö, sotsiaali kui tervise küsimustega ja vastutus oli hiiglaslik. Liiatigi olen hariduselt jurist. Aga lõppkokkuvõttes olen väga rahul, et mul oli võimalus ligi 4 aastat sotsiaalministrina Eesti rahvast teenida.
Kuna Sa ise elad Nõmmel ja oled Nõmme asja kunagi linnaosa vanemana ajanud, siis kirjelda palun ühe lausega tõelist nõmmekat.
Nõmmekas on oma kodukanti jäägitult armastav metsalinlane, kes naudib nii linnaelu kui võimalust pugeda peitu kõrgete mändide varju.
Lõpetuseks mõned kiired ja lõbusad küsimused:
1. Kas Obama või Trump? Obama
2. Kas liha või kala? Mõlemad – heast antrekoodist ära ei ütle nagu ka värskest suitsuahvenast.
3. Kas Nu Pogodi või Siil Udus? Nu Pogodi
4. Kas Jüri või Mari? Mari
5. Kas suitsusaun või spa? Spa
Kumb jääb reedel peale, kas Nõmme Kalju või FCI Tallinn? Ennusta palun lõppseisu.
Nõmme, 2:1
NB! Nõmme Kalju FC ja FCI Tallinn kohtumine toimub juba sel reedel, 7. aprillil, Hiiu staadionil. Mängu avavile kõlab 19.30, väravad avatakse 1 tund varem.
Üritus Facebookis:
https://www.facebook.com/events/1245081112249687/
TULE KALJUT TOETAMA!