Traditsiooniliselt Nõmme Kalju mängupäeva formaadile intervjueerime ka seekord Kuno Tehva aukülalist kätlemistseremoonial, kelleks on poliitik ning Riigikogu liige Tiit Terik. Jätsime poliitika kõrvale ja uurisime, kes on Tiit ja millega ta tegeleb väljaspool tööaega.
Alustame oma intervjuud küsimusega, kes on Tiit Terik ja eriti huvitab meid kirjeldus, mis jääb väljaspoole tööaega?
Väljaspool tööaega olen ma eeskätt isa ja abikaasa. Mul on kaks toredat poega, kelledest noorem aastane ja vanem on kohe seitsmeseks saav lasteaialaps. Eks tööst vabad hetked on alati kõige toredam veeta perega. Vanem poiss on juba sedavõrd suur, et kevadel tegi minuga kaasa Nõmme Rabajooksu. Minu üheks huviks on ka riigikaitsega seonduv, olen Kaitseliidu liige ja minu kodumalev asub Männikul. Vahest on tore saada poliitikast puhkust ja põgeneda metsa, kus õppuste käigus lülitada end välja tavalisest argirutiinist.
Oled õpilasmaleva traditsiooni üks taasloojatest. Miks pead seda traditsiooni oluliseks ja kas oled ka ise malevas osalenud?
Mina ise noorena malevasse ei jõudnud, kuna see sattus aega, kui malevarühmade korraldamine ei olnud aktiivne. Täna on olukord hoopis teine ja malevakogemust saab noor inimene nii linnas kui kaugemates kantides. See on pool sajandit vana formaat, mis töötab ka tänases päevas ja annab noortele võimaluse teha tutvust tööga, proovida mitme nädala vältel iseseisvat elu ilma vanemate liigse hoolitsuseta ja loomulikult leida uusi sõpru ning teenida taskuraha.
Me teame, et sa oled kahe toreda poisi isa – milline isa Sa oma poegadele oled?
Eks iga isa tahab olla eeskuju, kellega on põnev koos kasvada ja õppida eluks vajalikke oskusi läbi mängu. Ma tahaks loota, et selline isa, kellega lapsed tahaksid tulevikus samastuda. Mulle meeldivad spontaansed tegevused ja vahel teen ka asju, mis on pigem omased lastele kui suurtele inimestele. Samas peab igas mängus meeles pidama, et igal teol on tagajärg ja seda ka mängides. Ma tahan oma lastele pakkuda lapsepõlve, mis oleks samas harivalt huvitav kui ka turvaline. Kui emad on tavaliselt hellad ja oma emaarmastuses lubavad lastele ehk liigagi palju, siis mina olen mõnevõrra konkreetsem. See käib kaasas ka õpetussõnadega, mida tahan, et mu pojad oma lastele õpetaksid.
Sul on tööalaseid kokkupuuteid nii Pirita kui Nõmme linnaosaga, kuidas Sa neid kahte piirkonda võrdled ja millised on erinevused nende kahe kogukonna vahel?
Hoolimata sellest, et Nõmme ja Pirita asuvad Tallinna kaarti vaadates teine teises otsas on neil palju sarnasusi. Kui Sa küsid kogukonna kohta, siis siin on seda ehk enam näha. Oma kodukoha identiteet, patriotism ja eluviis. Võib vist isegi öelda, et valdavalt eramajade piirkondadena tuntud linnaosade elanikud on teistest mõnevõrra individualistlikumad. Mulle meeldib see, et nendes linnaosades on vähe anonüümsust – oma tänaval ja asumis tead ikka kes-kus elab ja seda ehk põlvkondade kaupa. Nii nagu tänased asukohad on sõbrad, sõbrustasid juba nende vanavanemad. Kuulutakse ühte, korraldatakse ühiseid ettevõtmisi. Kogukonna liitjaks on nendes linnaosades ka jalgpall. Nõmmel on see traditsioon küll pikem ja tugevam, kuid ka Piritalased tunnetavad Maarjamäel treenivat Levadiat rohkem oma koduklubina.
Kust Sa ise pärit oled?
Ma ise olen oma lapsepõlve veetnud Kristiines. Tänaseks olen oma kodu rajanud pealinna Pirita poolsesse otsa mere äärde.
Oleme näinud Sind tihti jalgpallimängudel publiku seas istumas, kas oled ka ise selle alaga nooruses kuidagi kokku puutunud?
Minu jalgpallilahingud jäävad pigem kooliaega, mil poistega vutti sai taotud. Täna ma selle spordialaga aktiivselt ei tegele. Küll aga meeldib mulle mänge vaatamas käia ja tulenevalt oma seotusest Nõmme ja Piritaga on need kaks klubi pakkunud enim põhjust pöidlaid hoida ja meeskondadele kaasa elada.
Nagu plakatite pealt näha võib, siis soovid endiselt Nõmme asjades kaasa rääkida. Kui oluliseks sa pead Nõmme Kalju tööd Nõmmel, pidades silmas asjaolu, et klubi pakub sportimis- ja treeningvõimalusi ligi 800 lapsele?
Nõmme Kalju puhul tooksin välja kaks olulist aspekti – esmalt kogukonna liitmise läbi jalkafännide ja teiseks töö noortega. Olen oma esimese kõrghariduse saanud noorsootööd õppides ja tean kui oluline on see, et noortel oleks väljaspool kodu ja kooli midagi mõistlikku teha. Kui see energia siduda veel spordiga, võime ühiskonnana rõõmsad olla. Tahan Kaljut tunnustada selle eest, et noorte treenimisele nii palju panustatakse. Ja kui me vaatame seda haaret, siis Kalju lapsed ei ole mitte ainuüksi Nõmmelt vaid üle terve Tallinna. See, et selle klubi värvides tahetakse treenida, näitab seda, et oma tööd tehakse hästi. Lapsed ja noored on nõudlik publik ja kui nad on endale Nõmme Kalju valinud, on see parim tunnustus. Eks siin tuleb eraldi kiita ka Kristen Viikmäed, kes seda valdkonda veab.
Nõmme Kalju on viimased 15 aastat pingutanud selle nimel, et taastada ajaloolist jalgpalliklubi, kus on oma traditsioonid, sportlikud printsiibid, side kogukonnaga ja suur hulk klubiliikmeid. Millisena näed sina koostööd linna, omavalitsuste ja spordiklubide vahel?
Parimal viisil saab toimida ühiskond, kus kodanike initsiatiivile linn ja riik õla alla panevad. Kalju on spordilembeseid inimesi liitnud juba enne Teist Maailmasõda. See, et klubile taas hoog sisse tõmmati on suurepärane näide aktiivsete ja oma kodukoht hoidvate inimeste energiast. Omavalitsuste ülesanne on seda leeki toita ja igati kaasa aidata sellele, et sellised organisatsioonid saaksid oma tegevust arendada.
Kui Tiit Terik ei oleks poliitik, siis kes ta oleks?
Oma lapsepõlves olin ma tegev Eesti Raadio lastesaadete toimetuses. Esmalt peale gümnaasiumi proovisin ajakirjandust õppima asuda ka ülikooli, kuid ei saanud jalga ukse vahele. Kui mul oleks rohkem vedanud, oleksin ehk raadiohääl, kes ühiskonnaelu lahkavate saadete kõrval kommenteeriks ka eelseisvat Kalju ja Levadia kohtumist.
Palun ennusta Kalju ja Levadia mängu külastajate arvu – kas mängule tuleb alla tuhande või üle tuhande inimese?
Ennustamine on tänamatu töö aga vaadates kui põnevat mängu klubid Kadriorus pakkusid, loodan Hiiul näha rohkearvulist publikut.
Lõpetuseks üks retooriline küsimus – kui Sul oleks võimalus minna üheks päevaks minevikku või tulevikku, kumba Sa eelistaksid ja miks?
Tulevikku liikuda oleks põnev, aga hetkel valiks ma mineviku, et keerata tagasi mõni inimkonda negatiivselt mõjutanud tegu.
Nõmme Kalju FC ja Tallinna FC Levadia kohtumine leiab aset juba sel reedel, 8. septembril Hiiu staadionil, algusega kell 19.30.
Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/699515190253654/
